Teine trip viib meid pisikese 5-kohalise lennukiga saare teise serva Punta Cana kanti. Dominikaanis on troopiline kliima, mis tähendab, et temperatuur on aastaringselt +27- +32 kraadi. Saare kõrgeim tipp on pisut üle 3000 m ja mägedes võib seetõttu ka jahedam olla, nt +18.
Lennuk ei tõuse liialt kõrgele ja seetõttu saame imetleda nii türkiissinist vett lahesoppides kui tumerohelist justkui palmidega palistatud vaipa mägede nõlvadel. Lendame üle Samana poolsaare. Siin randus 1493 Christopher Columbus aga veelgi põnevam on Samana laht, kuhu iga aasta jaanuarist-märtsini kogunevad paarituma ja poegima küürvaalad. Küürvaal on olnud maailma enimpüütud vaalu (nüüdseks on nende küttimine küll keelatud) 10-15m pikkune ja kaalub ca 40 tonni. Need vaalad on Dominikaani vetes sündinud ja tulevad igal aastal siia tagasi poegima, peale poegimist veedavad nad siin 3 kuud ja suunduvad tagasi Kanada jahedamatesse vetesse. Kogu siinoleku aja vaalad ei söö, kuna siin ei leidu nende põhitoidust – krevette. Piloot osutab kahel korral vaaladele aga meie treenimatu silm ei suuda neid õhust liiga hästi eristada, mingid varjud nagu oleks. Teekond on siiski unustamatult vaatemänguline.
Dominikaanist on pärit USA esileedide ja filmistaaride ihumoelooja Oscar de la Renta. Tänaseks on vanameister lahkunud, kuid oma kodusaarele on ta jätnud toredaid märke – nt disaininud väikese hotellikompleksi Tortuga lahe ääres. Kirglik aednik ja lillede armastaja on majakeste ja korallikividest teede vahele puistanud hulgaliselt kohalikku põnevat taimestikku. Palmitüvedele on silmade kõrgusel kinnitumas rohkelt tugevalõhnalisi õistaimi, eriti orhideid. See teeb ringijalutamise lausa hallotroopselt magusaks.
Vaatame üle kaks kohalikku golfiväljakut aga kõige ägedam projekt on disaineri rajatud tennisekeskus, kus kõik on toon-toonis alates liivast ja lõpetades lampidega. Mängutund maksab 20 dollarit ja paketti kuulub pallipoiss. Minu jaoks esmakordne kogemus aga väga tore tõesti. Meie naispaar saavutab reisi lõikes esimese võidu segapaaride vastu. Oscar on ise neil väljakutel ka mänginud (pildil küll mokassiinides), vbl isegi Anna Wintouriga, kes näib siin sage külaline olevat.
Tagasilend on õhtupoolikul päikeseloojangus, seekord ei pea Hanna Nora ise juhtima, kuna üks kaaspiloot on veel kohale tulnud.
Väljasõit ei sisalda sekunditki töötegemist ega asjalikuks olemist vaid on rõõmu ja naudinguga pühendatud Heidy ja Sveni 28.ndale aastapäevale. Imetleme, õnnitleme ja täname kampa kutsumast.
